Saame tuttavaks ehk kes me oleme?

Saame tuttavaks!

Oleme kaks noort tartlast, kes ehitavad esimest korda endale maja.

Ehitus algas 2,5 kuud tagasi, kuid eelnev planeerimine ja ettevalmistus finantspoolelt on kestnud juba 3 aastat.


Krunt on 1073 m2, maja ise 220 m2, sellest 190 m2 eluala ja 30 m2 garaaž. Kevad oli meie vastu leebe ja lubas ehitusega alustada oluliselt varem kui olime lootnud. Kaevetöid alustati 12. märtsil ja sealt edasi läks kõik ülikiiresti.

Realistlik eesmärk oli sisse kolida jõuludeks. Praeguse progressi alusel paistab, et saame sisse varem. September tundub hetkel päris reaalne isegi, kui kõik samas tempos edasi läheb. Mul on olnud viimased aastad alati unistus, et ma tahan luua traditsiooni – lähedastele sõpradele korraldada jõulueelsel ajal (nii 19. või 20. detsembri paiku) jõululaud oma kodus, suure söögilaua ümber ja vaadata möödunud aastale ühiselt tagasi ning rääkida uue aasta soovidest. Nüüd sellel aastal saab mu unistus vist teoks. Lähedased sõbrad olid juba ära väsinud, kui ma sellest mõttest aastaid rääkisin ja nagu katkine plaat aina uuesti.

Meile meeldib rabades jalutada.

Milleks blogi?

Isikliku Insta alt ei tahtnud kõiki sõpru/tuttavaid/töökaaslasi maja lugude ja ehitusteemadega spämmida, seega saigi veebruaris tehtud eraldi Insta konto. Tuli ka mõte, et tahaks blogi proovida teha, sest Insta piltide all on teksti pikkus piiratud, kuigi kirjutada tahtsin pikemalt ja täpsemalt. Blogis veel palju postitusi pole – maja ehitamine võttis kogu vaba aja ära + töö ja kool.

https://www.instagram.com/majaehitustartus/

Ülitore oli see, et päris ruttu hakkasid tulema inimestelt küsimused ja paistab, et oma kogemuse jagamisest on kellelegi natuke kasu ka ikka. Blogi teeme eelkõige enda jaoks hetkel, et kaasa elavad tuttavad saaksid jälgida sealt ise ja endal ka hea vaadata progressi, kui pildid ajalises järjestuses kenasti koos ja süsteemselt. Näiteks üks päev otsisime, et mis päeval me aknad tellisime. Insta konto andis kiirelt meile vastuse. 🙂 Kui kõige kiirem maja ehitamise etapp läbi saab paari kuu pärast, siis planeerin aktiivsemalt ka blogis kirjutada, kuidas meil kõik täpsemalt kulges ja mis õppetunnid me saime, millega arvestada jne.

Kes me oleme?

Mina olen 28-aastane, töötan pangas keskastmejuhina. 5 aastat tagasi sain Tartu Ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi kätte. Eelmised aastad oli töö seotud pangateenuste parendamisel just infotehnoloogiliste lahendustega, mistõttu hakkas tulema järjest enam mulle mõte, et peaks IT õpingutega oma teadmisi rikastama. Minu töö on seotud äripoole ja kliendikogemuse kujundamisega, kuid mida rohkem tead tehnoloogilisi võimalusi seda õnnelikumad peaksid ka kliendid olema. Eelmisel sügisel alustasingi õpinguid “Infotehnoloogia mitteinformaatikutele” õppekaval ehk teine magistrikraad oleks juures. Kevadsemester saab paari nädala pärast läbi ja kui eksamid tehtud saavad, siis saan öelda, et 1. aasta ongi läbi saanud.

Ma olen ülirahul sellega, mis alal ma töötan. Tööpäevad mööduvad linnulennul, mis peaks olema üks indikaator, et teen enda jaoks sobivat ja meeldivat tööd.

Meie pere nutikaim on mees loomulikult. 🙂 Tema on maja ehitamisel meil põhitegelane, kes on aastaid uurinud iseseisvalt, kuidas maja ehitatakse. Härra Nutikas on 29-aastane (juuli lõpus saab 30). Tööalaselt tegeleb kaugkütte uute liitujatega. 6 aastat tagasi lõpetas Eesti Maaülikoolis energiakasutuse magistriõppe.

Ülikoolis õppis mitme aine käigus projekteerimist ja AutoCadi oskused tulevad maja ehitamisel väga palju meile kasuks. Kõik energiateemadega seonduvad teadmised on meil omast käest võtta. Majaplaani ja mõned eriosade projektid tegime ise AutoCad’is. Lihtsalt otsisime allkirja õigusega inimesed, kes meil vormistuslikult tegid projekti sobivaks ning lisasid oma kinnituse. Selle tõttu saime hinnas päris korralikult kokku hoida ka, sest idee ja põhi oli kõik ette tehtud ja ametlikel tegijatel ei jäänud midagi eriti mõelda ega teha. 🙂

Pere kolmas liige on pikakarvaline punane kass, kelle nimeks on Lukas. Ta on meil 7-aastane ja väga nunnu sõber. Tal on oma Insta konto ka olemas (põhjus sama – ei tahtnud kassi piltidega oma konto alt kõiki hulluks ajada ega pommitada). Loomasõbrad saavad huvi korral vaatama tulla – @coolcatlucas.

Lukas tuleb alati meie seltsi, kui paberid või raamatud välja võtta.

Meile meeldib reisida. Lemmiksihtkoht on seni olnud Tai, kus oleme kaks korda käinud – üks kord Koh Changil ja viimase Tai reisi sihtkoht oli Krabi 2018. aasta maikuus.

Krabi, Ao Nang.

Pärit oleme mõlemad Lõuna-Eestist – tema Räpinast, mina selle lähedalt väiksemast külast (loe: endine täitsa maakas). Tartus oleme elanud ülikooli algusest alates, st nüüdseks mina 10 ja tema 11 aastat. Elasime esimesel kooliaastal oma koolide ühikates (mina pool semestrit, tema 1,5 aastat), siis kolisime 27-ruudusesse üürikorterisse. Seal sai elatud 4 aastat. Seejärel ostsime 2-toalise korteri uues majas, milles me täna elame. Praeguses korteris meeldib meile see, et siin on terrass, suured aknad ja vann.

Varahommikul nii roosa taevas ja rohelised põõsad praeguse korteri terrassil. PS! Filtrita pilt.

Terrassi rohelus ja vaikne linnaäärne piirkond tekitab tunde, et me ei elagi päriselt linnas. Rohelus ja loodus on meie jaoks olulised, mistõttu sai ka krunt ostetud kohta, kus on veekogu lähedal ja männimetsa alla saab jalutama minna.

Emajõgi paarisaja meetri kaugusel.

Krunt asub meil ka lindude lennukoridoris ja veekogu lähedal olemise tõttu näeme päris palju linnuliike. Kitsed, rebased ja jänesed on ka krundi ääres jalutanud. Lihtsalt ideaalne. Krundi valikust saate lugeda ühest eelmisest postitusest – link siin.

Tõmbame siinkohal otsad kokku selleks korraks.
Järgmises postituses räägin meie omavahelisest tööjaotusest, sest selle kohta saab päris palju jutustada. Ütlen siinkohal ära üldpildis vaid selle, et projektijuhtimine on meil enda peale võetud ja otsime ise erinevate osade tegijad maja ehitamisel, mis = väga palju tööd, aga samas hoiame oluliselt eelarves kokku.

Järgmise korrani 🙂

Krundi valimine

Krundi valimine kestis meil pikalt, sest kogusime samal ajal alles ostuks raha ja aega oli uudistada. Vaatasime Tartus viimased kaks aastat ringi ja hoidsime ka kv.ee portaalil aktiivselt silma peal. Valikut palju ei olnud. Kuna tahtsime Tartu linna piiridesse pigem jääda, siis linnast väljas paiknevad krundid langesid valikust välja. Meile meeldisid ühtemoodi stiilis majadega piirkonnad kõige rohkem. Kõrvuti samades neutraalsetes toonides ja eriti just valged majad tundusid sümpaatsed. Imetlesime tihti maju, millel oli lisaks valgele põhitoonile ka antratsiithalli või tumepruuni kasutatud. Lemmikuks kujunesidki lamekatusega funk-stiilis valged majad.

Meie poolt valitud krundil oli detailplaneering tehtud ja lubatud oli ehitada just eelnevalt kirjeldatud omadustega maju ainult. Kui teid huvitab, kust leida detailplaneeringud üles, siis Tartu linna kodulehelt saate otsida (lehe alumises osas “Maad, ehitus, planeeringud” >> “Planeerimine” >> “”Planeeringud” >> liik “Detailplaneeringud”). Enne krundi ostu tasub kindlasti pilk peale visata ja eriti just seletuskirja osale, mille leiate samuti detailplaneeringu juurest. Detailplaneeringut ei pruugi olla tehtud igal pool, aga otsida/uurida soovitan kindlasti.

Linna kodulehelt leitavalt detailplaneeringult näeb vajalikku infot, millega ehitustöödel arvestada.

Hoonestustingimustes oli ette antud, et krundi võib täis ehitada kuni 20% ulatuses, soklikõrgus maast 15-45 cm, räästa kõrgus maapinnast 1. korrusel kuni 3m ja 2. korrusel kuni 7m. Kõrvalhooneid ehitada pole otseselt lubatud. Kui selleks siiski soov on, peab kõrvalhoone olema katusealuse, müüri või variseinte abil ühenduses põhihoonega. Maksimaalne lubatud katusekalle oli samuti fikseeritud ehk 0- kuni 11-kraadise nurga all tohib katus jääda. Ka lubatud värvid olid paigas ehk põhitoon pidi olema hele. Maja ei tohiks ehitada mitte lähemale kui 8 meetrit kinnistupiirist ja võimalusel peaks olema kõrghaljastus säilitatud. Enda poolt planeeritav haljastus ei tohiks minna väga kõrgeks ja ehitatav aed ei tohi olla täielikult kinnine ehk plangu ehitamist pole lubatud – peab jääma enamjaolt läbipaistev, kuid osaliselt läbipaistmatud osad siiski lubatud. Planeeritava projekti pidi hiljem ka arendajaga enne ehitusloa saamist kooskõlastama, mis ei pruugi olla ka alati vajalik, kuid selles piirkonnas nii on.

Oleme kuulnud mitmesuguseid arvamusi hoonestustingimuste täpsuse kohta. Mõnele ei meeldi selliselt etteantud ranged tingimused, kuid meile oli see just väga meelepärane, sest siis on teada, millised ehitised ka kõrvalkinnistutele võivad tulevikus kerkida. Kuna stiil ja kõik etteantud tingimused väga meeldisid, siis oli hea kindlustunne olemas, et kogu piirkonnas on kena ühtlane stiil ka edaspidi tagatud.

Mänd krundi kõrval. Urvad juba piiluvad.

Kogu elu oleme unistanud järve või mõne muu väiksema veekogu ääres elamisest ja meile meeldisid männid. Meie poolt valitud krunt paiknes Emajõele väga lähedal, mida paljud eelarvamuste tõttu kardavad vesise pinnase pärast, aga sellest tulenevalt on võib-olla mitmed krundid tänaseks kõrval veel müümata. Ostetud krunti vaatlesime kaks aastat ja kordagi polnud see vee all. Uurisime ka tausta ja arendaja oli kõnealust krunti täitnud ca 10 aastat tagasi. Jälgisime aktiivselt kõrval asuval naaberkinnistul toimuvaid ehitustöid viimase aasta jooksul, mille käigus polnud veega samuti probleeme. Mõistame, miks muretsetakse ka – mõned Emajõe ääres asuvad krundid ei ole täidetud ja on tõesti hetkel vett suuremates kogustes näha. Lisan ka ühe olukorda illustreeriva pildi, mis seis jõele lähemal asuvatel aladel näha.

Emajõele lähemal krundid vajavad täiendavalt täitmist ja vesi ei lähe pinnasesse.

Peale ostu ja enne vundamendi projekti töösse minekut tellisime igaks juhuks ka geoloogilise uuringu, mis kinnitas samuti, et tegu on piisavalt hea tugeva pinnasega, millele saab ehitada lintvundamendi, mille ehitus on odavam kui näiteks vaivundamendil, mida paljud pidasid vesise pinnase kartmise tõttu vajalikuks meie krundi puhul. Mitmed ehitustööde hinnapakkujad spekuleerisid enne uuringu tulemuste teada saamist, et kindlasti on väga raske ehitada ja pinnas sisaldab põhiliselt turvast. Nii see uuringutulemuste järgi polnud. Eks mõned võisid tahta kasutada seda ka kõrgemate ehitushindade põhjendamisel argumendina, kuid sellest polnud pärast enam kasu, kui uuring vastupidist näitas. Pinnas sisaldas hulgaliselt savi, mis selgitab ka seda, miks Emajõele lähemal olevad täitmata krundid on vee all – pind on madalam, sinna koguneb suurem hulk vett, mis ei imbu savises pinnases nii kergelt ja jääb pikemalt pidama. Kogemustest hinnapakkumiste saamise, geoloogilise uuringu ja vundamendi kohta räägin kunagi hilisemas postituses lähemalt.

Kaevetööd nädal tagasi alustatud ja vett kaevikutes pole õnneks.

Jõukohane hind meie jaoks tähendas alla 50 000€ jäämist, aga õnneks lõpuks leidsime krundi, mille hind jäi sellest allapoole ehk 45 000€ ja krundi pind 1073 ruutmeetrit. Krundil olid olemas ka vajalikud kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, side, elekter, gaas, sademevee kanalisatsioon). Tasub ostul alati eelnevalt jälgida ja teada, kas kommunikatsioonid on krundini veetud ja liitumistasud on kinnistu hinna sees. Kui ei ole, siis võib arvestada märkimisväärsete lisakuludega hiljem. Meie puhul näiteks üksnes sidevõrguga liitumistasu jäi meie enda kanda ja teised olid arendaja poolt eelnevalt juba tasutud.

Vesi, kanalisatsioon, side, elekter, gaas, sademevee kanalisatsioon krundini veetud ja olemas.

Arendajal oli ka tänav väljaehitatud, sh korralik asfalteeritud värske kergliiklustee ja tänavavalgustus olemas, mille haldamine oli ostu hetkeks linnale juba üle antud. Oleme kuulnud ja paaril tuttaval näinud, et asfalteeritud tänava puudumisel on arendaja lubanud teed rajada tulevikus, kuid hiljem seda pole siiski tehtud, seega ka see risk oli meil maandatud, kuna tee oli ehitatud juba. Teisest küljest lisab see ehitusel keerukust, kuna ehitustööde käigus tuleb olla ettevaatlikum, sest värskelt ehitatud tee rikkumisel tuleb see oma kuludega taastada. Suurte masinate raskus lõhub üpris kergelt, seda nägime päris kiirelt, kui esimesed tööd eelmisel nädalal algasid.

Kõrvalkruntidele ehitatavate majade asetsemist vaatasime ka – üks maja oli juba kõrval valmis, teisele krundile kunagi ehitatav maja blokeerib tulevikus õhtupäikest veidi, aga sellest polnud midagi, kuna nii oleks see olnud ka teiste selle piirkonna platside puhul. Otsisime maja planeerimisel hiljem erinevaid lahendusi, kuidas rohkem õhtupäikest püüda. Kolmas kõrval asetsev krunt on kujult piklik ning ruutmeetritelt suurem, kuid hea oli see, et neil on kohustus ehitada maja meist kaugemasse nurka ehk meie majad poleks kohakuti ja aknast ei peaks kõrvalmajja vaatama. Naabermajal on põõsad meie krundiga piirnevale küljele istutatud. Ka keevispaneelist aed oli neil ümber, mis meile ka sobis, seega jätkame samas stiilis.

Saab öelda, et oleme väga rahul oma valikuga. Krundile sõites on hea tunne sees olnud algusest peale. Eelmisel nädalal algasid ka kaevetööd ja vett pole nädala jooksul veel kaevikutesse kogunenud ega kuskil näha olnud, kuigi vahel sadas siin paaril päeval isegi hoovihma. Vihmavesi on kenasti pinnasesse imendunud ja pole kogunenud kuhugi ega kinni jäänud. Kas midagi oleks soovinud krundi osas teisiti või paremini? Jah, suurem krunt oleks loomulikult rõõmsaks teinud (nt 1600-ruutmeetrine oli ka saadaval), ent meie eelarve piiridest jäi see välja või oleks pidanud veel 1,5 aastat vähemalt raha koguma. Ei soovinud enam ehitusega oodata ja ostsime ära taskukohase suurusega kinnistu oma tulevase kodu jaoks.

Käisime labidat ostmas – kui külmunud maa on?

Käisime laupäeval (09.03) labidat ostmas, et krundil auku kaevata ja vaadata, kui külmunud pinnas veel on. Ehitusblogi.
Käisime laupäeval (09.03) labidat ostmas.

Mis te arvate, milleks me võiks vajada labidat? Reedel tundus, et ongi kevad. Naistepäeva soe ilm andis lootust, et ongi varsti ehitamise algus käes. Milleks siis labidas?

Lumi läinud. Augu kaevamine :) Ehitusblogi.
Lumi läinud. Augu kaevamine 🙂

Kannatamatud inimesed nagu me oleme… Eile läksime labidat ostma ja käisime krundil auku kaevamas, et ise näha, kas maa on veel väga külmunud. Käisime teist korda ka veel auke tegemas täna hommikul, et kindel olla oma järeldustes. Tuli välja, et polegi nii külmunud pinnas ja saime vähese vaevaga mitukümmend sentimeetrit kühveldatud! Kopp paneb kindlasti juba läbi. Ehitajaga sai ka täna suheldud ja arvake ära – nad ise pakkusid välja ja ütlesid, et ehitustöid võiks alustada uue nädala keskpaigas! Kaevetöid pidi saama teha juba, sest sel aastal talv on olnud leebem. Kuna vundamendil on omajagu painutatud rauda vaja ja selle tarne võtab ka oma aja, siis sellegi poolest saab juba kaevetöödega tegeleda. Meile pole veel kohale jõudnud, et asjad nüüd nii kiireks läksid. Plaan oli jõuludeks sisse saada, aga paistab, et sellise tempoga jõuame varem.

Käisime ehituspoodides ka täna jälle unistamas, sest paljudel poodidel olid suured soodukad nädalavahetusel. Tartu ja pühapäeva kohta oli poes päris palju inimesi. Ilmselt soodukad ei jäta paljusid külmaks. Positiivne oli ka avastus, et mitmes poes oli uus valik siseviimistlusmaterjale juurde tekkinud.

Leidsime keraamilise plaadi sauna eesruumi põrandale, mis mõlemale enam-vähem meeldis. Me jõuame veel mitu korda ümber mõelda enne kui paigaldusaeg kätte jõuab suve lõpupoole. Ehitusblogi.
Leidsime keraamilise plaadi sauna eesruumi põrandale, mis mõlemale enam-vähem meeldis. Me jõuame veel mitu korda ümber mõelda enne kui paigaldusaeg kätte jõuab suve lõpupoole.

Õhtu tuleb meil tegus (ei midagi erilist muidugi, nagu ka eelmised kuud on olnud – maja teemadel asjade ajamine), sest veel vaja läbi mõelda enne algust ja aru saada, kas kõik tööd on meil eelarves ja plaanides arvestatud. Halvim oleks, kui midagi unustame välja ja pärast on ehitajal õigus esitada meile lisaks arveid, millega pole meie osanud arvestada. Ehitajaga oleme põhimõtteliselt käed löönud, kuid lepingu sõlmimine veel uue nädala alguses ees.